Kui mind esimest korda sellele teemale tutvustati, siis mõtlesin ma, et miks mitte? Ma olin täiesti nõus ja tundsin, et suudan seda teha, samuti tundus see mulle väga huvitav ja olin seda ammu tahtnud järele proovida. Juhendajaks oli mul Maiga Hallap ja tema õpetas mulle palju uut millest ma varem teadsin vähe (nt viitamine), samuti sain targemaks blogi pidamises mida olin alati soovinud korrektselt teha.
Kui valisin välja esimese pildi (Sinine Röövik), siis olin väga ennasttäis ja hakkasin kohe joonistama, aga kuna mul on tavaliselt nii, et kui inspiratsioon hakkab otsa saama, siis ma enam joonistada ei taha ja seega hakkasin ma tegutsema kindla plaani järgi. Ma sundisin ennast pingutama ja ma olin kindel, et lõpuks ma kiidan ennast ja saan sellega rahul olla ja see mõte mu peas panigi mind edasi tegutsema. Mõtlesin välja kindlad ajad kuna joonistan, et see ei segaks mu muid tegevusi ja plaane. Blogi pidamisega jäin enda arvates natuke hätta kuna mulle oli pandud paika kindel kuupäev ülesande täitmiseks, aga selline nagu ma olen, ei tulnud need ülesanded õigeaegselt, sest mul kulus alati kauem aega. Samuti juhtus piltidega nii, et ma polnud esimest lõpetanudki kui alusatsin juba teist ja kolmandat ning lõpuks lisasin ma viimased detailid kõikidele piltidele 01.05 ja sain need valmis.
Kui nüüd mõelda, siis läks minu arust kõik nii nagu peab ja ma olen enda tööga super rahul. Minu juhendaja Maiga aitas mind palju nii blogi kui ka esitluse korrastamisel ja see tegi asjad palju lihtsamaks. Samuti tänan inimesi kes aitasid mind mäest üles kui olin alla kukkumas, ma sain neilt palju tahtejõudu juurde.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar