Üks esimesi elektroonilisi teoseid oli V & A kollektsioon ''Oscillon 40'' aastal 1952. Kunstnik Ben Laposky kasutas ostsillograafi manipuleerides elektroonilisi lained, mis ilmusid väikesele päevavalgusa ekraanile. Ostsillograaf on seade mis kuvab laine kuju elektrilise signaalina ja mida tavaliselt kasutatakse elektri- testimise eesmärgil. Alguses olid selle sama kunstniku pildid mustvalged, aga hiljem kasutas ta filtreid, et toota silmatorkavaid pilte nagu ''Oscillon 520''
1960ndate alguses arvutid olid veel lapsekingades ning juurdepääs neile oli väga piiratud. Üks peamisi väljund 1960 oli ''joonistaja'', mehaaniline seade, mis hoiab käes pliiatsit või pintslit ja on seotud arvutiga, mis kontrollib tema liikumist. Arvuti suunas pliiatsi või pintsliga üle joonestuspinna, või teise võimalusena võis liikuda paberi all pliiats, vastavalt antud juhiste järgi arvutiprogrammis.
Teine varajane väljund oli mõju printer, kus tint kanti jõuga paberi peale, peaaegu nagu kirjutusmasin.
Mõlemad joonistaja joonised ja varajased väljatrükid olid enamasti must- valged, kuid mõned kunstnikud, näiteks arvuti pioneer Frieder Nake tootis joonistaja joonised värviliselt.
1970. aastatel mitmed kunstnikud hakkasid õppima ja õpetama programmeerimist. Paljud neist kunstnikest tulid arvuti traditsioonilise kunsti tausta. Kunstnikud tõmbas arvuti loogiline olemus ja ka nende protsessid.
Mõiste "Arvutijoonistamine" kasutatakse harvem kirjeldades kunstnikud ja disainerid kes töötavad arvutis. Paljud kunstnikud, kes töötavad praegu arvutiga lisavad seda tehnoloogiat ka oma praktikasse.
James Faure Walker-it saab kirjeldada nii digitaalse kunstniku kui ka maalikunstnikuna. Alates 1980ndate aastate lõpust Faure Walker integreeris arvuti tegevust maalijana, kus tema maalid sisaldavad arvutiga loodud kujutisi. Ta liikus joonistus tööristade, maali, fotograafia ja arvuti tarkvara vahel, segades ja kasutades neid omavahel. Tema tööde kontrast mängib sageli füüsilise ja digitaalse värviga niiet mõnikord on neid keeruline eristada.
Faure Walker-i eesmärk on täiendada vähemalt ühte joonist iga päev, kas pliiatsi, sulepea või akvarellidega. Need joonised on alati abstraktsed. Samamoodi kasutab tänapäeva kunstnik programme nagu Illustrator ja Photoshop, et uurida digitaalseid motiive, või lineaarseid märke ja mustreid.
Leidsin ka ühe huvitava playlisti youtubest kus on huvitavad videod vana aja arvutijoonistamisest https://www.youtube.com/watch?v=diLa2lig3dw&list=PLhWb1T-rO3rI0IRqlfTzLRB_L9radAyHO&index=6&nohtml5=False
Huvitav ja hea postitus. Esinevad mõned õigekirja vead. Puudu on postitusest viitamine: nii teksti sees, kui ka kasutatud kirjanduse lehel. Kaitsmiseks tee see korda palun.
VastaKustuta