kolmapäev, 4. mai 2016

Inglisekeelse kokkuvõtte leht ja analüüs

Puudu on sinu blogist ingliskeelse kokkuvõtte leht. See lisa blogissse. Inglise keeles te pidite tegema kokkuvõtte.

Enesehinnangu lehelt on puudu tekst. Vt E-koolis, informaatika ül 14. aprilliks. Seal on kirjas järgmine:
Avage loovtööde juhend e-kooli Materjalide lehelt.
Kontrollige, et sinu blogi vastab juhendis sätestatule (eriti vt alates lk 11). 
Kontrolli, et kõik loodud lehed oleksid täidetud (v.a. kokkuvõte, kui loovtöö ei ole veel valmis).
Kel loovtöö on valmis, võib ära täita ka kokkuvõtte lehe.

Kuidas koostada kokkuvõtet? Abistavad küsimused:
1. Kirjelda loovtöö alustamise situatsiooni, teemat, eesmärke, tegevusi lühidalt, loovtööga seotud isikuid, ülesandeid, eesmärke jmt.
2. Milliseid emotsioone, tundeid sinus tekitas kogu loovtöö protsess, nii positiivseid kui ka negatiivseid?
3. Anna oma tegevusele, loovtööga seotud isikutele hinnang (kas oled rahul oma loovtöö protsessiga, juhendajaga, koostööga või mitte? millega oled rahul, millega mitte? mis meeldis? mis oli huvitav?).
4. Analüüsi oma tegevust, tulemust (põhjenda, miks nii läks, nagu läks? mida tegid hästi? mida oleks pidanud tegema teisiti?)
5. Tee järeldused: kuidas oleksid pidanud tegutsema, et rahul olla? millega oled rahul ja kuidas sa seda enda kasuks edaspidi ära kasutad? mida teeksin teisiti, et samas situatsioonis enam nii ei juhtuks? mida teen tulevikus samamoodi, et olla tulemusega rahul? Kuidas on sinu töö, teadmised ja saadud kogemus sulle kasuks?

pühapäev, 24. aprill 2016

Kolmas pilt

Tegin algust ka kolmanda pildiga ja selleks valisin ühe Südamete Sõduri pildi. Ma ise arvasin, et mustade äärtega jääb pilt ilusam, seega jätan mustad ääred.

Väljavalitud pilt (Foto 2)

Hetkene joonistus












laupäev, 9. aprill 2016

Arvutis joonistamise ajalugu

Arvutis joonistamine sai alguse 1950tatel kui paljud kuntsnikud ja disainerid arendasid erinevatid mehaanilisi seadmeid ja analoogseid arvutiteid.
Üks esimesi elektroonilisi teoseid oli V & A kollektsioon ''Oscillon 40'' aastal 1952. Kunstnik Ben Laposky kasutas ostsillograafi manipuleerides elektroonilisi lained, mis ilmusid väikesele päevavalgusa ekraanile. Ostsillograaf on seade mis kuvab laine kuju elektrilise signaalina ja mida tavaliselt kasutatakse elektri- testimise eesmärgil. Alguses olid selle sama kunstniku pildid mustvalged, aga hiljem kasutas ta filtreid, et toota silmatorkavaid pilte nagu ''Oscillon 520''

1960ndate alguses arvutid olid veel lapsekingades ning juurdepääs neile oli väga piiratud. Üks peamisi väljund 1960 oli ''joonistaja'', mehaaniline seade, mis hoiab käes pliiatsit või pintslit ja on seotud arvutiga, mis kontrollib tema liikumist. Arvuti suunas pliiatsi või pintsliga üle joonestuspinna, või teise võimalusena võis liikuda paberi all pliiats, vastavalt antud juhiste järgi arvutiprogrammis.
Teine varajane väljund oli mõju printer, kus tint kanti jõuga paberi peale, peaaegu nagu kirjutusmasin.
Mõlemad joonistaja joonised ja varajased väljatrükid olid enamasti must- valged, kuid mõned kunstnikud, näiteks arvuti pioneer Frieder Nake tootis joonistaja joonised värviliselt.

1970. aastatel mitmed kunstnikud hakkasid õppima ja õpetama programmeerimist. Paljud neist kunstnikest tulid arvuti traditsioonilise kunsti tausta. Kunstnikud tõmbas arvuti loogiline olemus ja ka nende protsessid.

Mõiste "Arvutijoonistamine" kasutatakse harvem kirjeldades kunstnikud ja disainerid kes töötavad arvutis. Paljud kunstnikud, kes töötavad praegu arvutiga lisavad seda tehnoloogiat ka oma praktikasse.
James Faure Walker-it saab kirjeldada nii digitaalse kunstniku kui ka maalikunstnikuna. Alates 1980ndate aastate lõpust Faure Walker integreeris arvuti tegevust maalijana, kus tema maalid sisaldavad arvutiga loodud kujutisi. Ta liikus joonistus tööristade, maali, fotograafia ja arvuti tarkvara vahel, segades ja kasutades neid omavahel. Tema tööde kontrast mängib sageli füüsilise ja digitaalse värviga niiet mõnikord on neid keeruline eristada.

Faure Walker-i eesmärk on täiendada vähemalt ühte joonist iga päev, kas pliiatsi, sulepea või akvarellidega. Need joonised on alati abstraktsed. Samamoodi kasutab tänapäeva kunstnik programme nagu Illustrator ja Photoshop, et uurida digitaalseid motiive, või lineaarseid märke ja mustreid.

Leidsin ka ühe huvitava playlisti youtubest kus on huvitavad videod vana aja arvutijoonistamisest https://www.youtube.com/watch?v=diLa2lig3dw&list=PLhWb1T-rO3rI0IRqlfTzLRB_L9radAyHO&index=6&nohtml5=False


pühapäev, 27. märts 2016

Irvikkassi pilt ja edasised plaanid

Tere! Pole kaua siia postitanud, aga olen vahepeal teinud edasi nii pilti kui ka otsinud informatsiooni arvutijoonistamise ajaloost ja ka üldist informatsiooni näiteks kes on tuntud arvutijoonistajad ja miks neid see amet ligi tõmbab. Olen saanud palju informatsiooni kätte ja tõlkinud inglise keelest eesti keelde huvitavat teksti ja proovin need kõik omavahel kokku panna, et järgmises postituses selle kohta juba lugeda saaks. 
Kui nüüd rääkida kassi pildist, siis töö sujub hästi ja pole probleeme. Siin on mõned pildid. 


Kuidas tegin kassile karvu

reede, 22. jaanuar 2016

Ülesanne: arvutijoonistamisest

Leia internetist materjale arvutijoonistamise tehnikast, kui sellisest. Lähene loovalt! Otsi teemasid, küsimusi, mis sulle endale on kasulikud ja huvipakkuvad. Soovituseks mõned suunavad küsimused:

  • kui kaugele ajaloos ulatub arvutijoonistuste tehnika?
  • millised on levinumad programmid, mida arvutijoonistusteks kasutatakse (too ära veebilehed, kust programme saab, kas need on vabavara või tasuline tarkvara; videod, kus antud programme kasutatakse);
  • kuulsaimad "tegijad" antud valdkonnas;
  • videod, mis sulle huvi pakuvad, kus näidatakse erinevaid arvutijoonistuste tehnikaid;
  • fotod, mis on arvutis joonistatud.
Juhin tähelepanu, et kõikidele kasutatud materjalidele tuleb viidata tekstisiseselt ja ka lisada kasutatud viide Kasutatud kirjanduse lehele (mis hetkel on sul tühi, kuigi oled teiste materjale oma blogis kasutanud juba). 
Copy-paste'i ei kasuta, kirjutad oma sõnadega, refereerid ja tsiteerid. Abiks on sulle viitamisjuhend

Postituse tähtaeg on 28. jaanuar 2016.

Viitamisest loovtöö blogis

Kontrollida, kuidas viidata korrektselt, saab alati viitamisjuhendist: Kanepi Gümnaasiumis kehtiv viitamisjuhend

Fotodele viitamise näide:


neljapäev, 21. jaanuar 2016

Vana lõpetamine ja uue alustamine

Nagu lubasin, siis alustasin see nädal ka uut pilti, aga lisan veel detaile ka vanale. Röövikut peab veel täiendama ja kuna seal pildil oli minu jaoks kõige raskem vesipiibu joonistamine, siis otsustasin selle välja jätta ja selle vesipiibu toru rööviku seljataha joonistada, et see olekski siis nagu tema selja taga. Irvikkassi pilt on lihtsam ja olen kindel, et see saab mul kiiremini valmis ja loodan, et hiljemalt märtsi alguses saan hakata ka kolmandat pilti alustama. Siin on siis praegused pildid: 






neljapäev, 14. jaanuar 2016

Minu inspiratsioon

Üldiselt pole mul ühte ja sama inimest kes annab mulle inspiratsiooni. Mul on väga raske tavaliselt leida pilti mida ma tahaks joonistada ja mis oleks sobiv, sellepärast otsingi ma googlest erinevaid pilte, aga vahel on ka sealt raske leida. Kui olen pildi leidnud mida ma tahaks joonistada, siis võtan originaali kõrvale ja nii ma joonistan, arvutis pole ma varem joonistanud ja see on mulle täiesti uus, aga ma olen endaga rahul ja kõik läheb hästi. Vaatan pidevalt youtubest õpetusi kuidas GIMP-i kasutada. Mind on aidanud näiteks see video. Kuigi olen õppinud palju uusi asju GIMP-i kohta, siis kasutan põhiliselt ikkagi samasid tööristu milleks on pliiats, määrimise tööriist ja värvi valimise tööriist. Taust pole mul veel päris valmis, aga järgmisest nädalast hakkan joonistama ka uut pilti milleks on siis see Irvikkassi pilt:

Foto 1 (Perkins, 2012)